Uskumatu...

...et juba on möödas kuu aega, ainult kaks kuud veel.
Vahepeal on nii palju juhtunud. Alustaks sellest, et rohkem kui nädal aega tagasi käisime kahel väga veidral ja lahedal üritusel. Kõigepealt juutide õhtusöök. Meie olime muidugi ainukesed, kes ei olnud juudid ja ei teadnud nende traditsioonidest midagi. Kogu värk algas sellega, et inimesed tõusid laua ääres püsti ja hakkasid heebrea keeles laulma. See kestis umbes viis minutit, meie muidugi seisime samal ajal juhmide nägudega. Siis loeti ette palve ja õnnistati saia, mis pärast ringile saadeti ja kust kõik tüki pidid võtma. Ringile läks ka vein, mis meile sobis väga hästi. Süüa oli palju, lausa kolme käigu jagu ja söögid olid nii head. Mõnus oli vahelduseks isetehtud toite süüa, sest ega meil siin pole väga aega olnud kokata.

Teine koht, kuhu sattusime, oli üks Kreeka restoran nimega Taverna (ei, see ei olnud pitsarestoran :P). Alguses tundus kõik tavaline, ettekandjad ja kelnerid tegid oma tööd ja inimesed sõid usinasti. Söögid olid muidugi väga väga väga väga head. Üks hetk pandi muusika kõvemaks ja kelnerid hüppasid laudade peale ja hakkasid tantsu vihtuma. Seda on raske sõnadesse panna, mis siis toimuma hakkas. Kõik inimesed restoranis läksid sellega kaasa ja tantsisid nii põrandal laudade vahel kui ka laudade peal. Kelnerid ja ettekandjad viskasid iga natukese aja tagant õhku salvrätte ja kuskilt ilmusid välja kõhutantsijad.

Üks päev käisime paadiga sõitmas. Siin maal tähendab see seda, et nädalavahetusetel tulevad umbes nii paarsada paati kokku ja seisavad vees kõik koos. Muusika mängib ja inimesed võtavad päikest ja ujuvad ümber oma paatide. Paatide keskel pidi veel väidetavalt olema üks selline paat, kust saab burksi osta, niiet umbes nagu Eestis Mäki parkla chill. :D

Ja pärast lähevad paadid oma kodudesse. :)

Reedel pidasime Liisi sünnipäeva. Ta oli küll ise kella kaheni öösel tööl, aga pärast seda ühines meiega. Istusime ühes kohvikus Ocean Drive-l ja jõime mõned kokteilid, edasi läksime nö vabaõhu klubisse. Klubi pandi aga päris vara kinni ja siis oli kohe kindlasti vaja minna randa ja ujuma. Istusime korraks liiva peale maha ja Kati pani oma koti meie kõrvale. Ja üks hetk seda lihtsalt enam ei olnud seal. Kuna oli päris palju rahvast ja pime, siis ilmselt keegi varastas meie koti ära. Õnneks meil väga palju väärtuslikke asju seal sees polnud - telefon, natuke sularaha ja pangakaart, mille saime kohe kinni panna. Järgmine kord olema targemad! Tegime sünnipäeval pilte ka, aga kuna digikas oli ka selles kotis, siis neid pilte kahjuks enam ei ole... Aga vaatamata sellele oli väga tore õhtu. :)

Tööst veel nii palju, et riietepoes on natuke teistmoodi reeglid kui meil siin. Näiteks kui mõne töötaja sõber tuleb poodi, siis ta peab üle poe karjuma, et "I have a friend here". Või kui minna mõnda teise kaubanduskeskusesse samasse riietepoodi, siis peab kindlasti müüjale ütlema, et sa oled selle sama firma töötaja. Tööülesannete alla käib kõik võimalik, mida vaja teha on - riiete korrastamine, kassas olemine, inimeste abistamine.
Hostess peab inimesi lauda juhatama ja laudu kelnerite vahel ära jagama, kes kui palju saab. Enamus ettekandjaid(kelnereid) on siin mehed, Liisi töökohas on lausa üks naine. Ja peale selle on nad kõik veel hispaanlased ja räägivad koguaeg hispaania keeles. Üldse on siin palju inimesi, kes räägivad ainult hispaania keelt ja ei saa inglise keelest üldse aru.

Täna lähme Kati sünnipäeva puhul sööma ja laupäeval tähistame ka väikese peoga. :)

Külli, Kati, Liisi